Miks „tõmblukk“ Eestis ei tööta?

Ülemiste ristmik Google Earthi "pilgu" läbi

Küll mina olen juurelnud selle üle, miks ei tööta meie liikluses mujal Euroopas elementaarne „tõmbluku“ süsteem, ehk kui kaks sõidurida muutuvad üheks või on ühel real ees takistus, lastakse lõppevalt sõidurealt autod üle ühe kenasti vahele. Keegi ei kannata, liiklus sujub ja kõik on õnnelikud. Parimaks näiteks on Itaalia liiklus, mis esmapilgul tundub täiesti kohutav, kuid just seesama „tõmbluku reegel“ ongi seal peamine reegel. Vist ainus, mida itaallased üldse tunnistavad.

Näide meie tegelikkusest on aga Tartu maanteelt Järvevana teele vasakpööre. Seal on kaks pöörderida, ikka selleks, et suurendada ristmiku läbilaskevõimet. Hiljem parempoolne rida aga lõppeb. Ideaalis peaks asi välja nägema selline, et mõlemad read on võrdselt autodega koormatud, pärast pöörde sooritamist lastakse paremast reast üle ühe auto vahele ja kõik on häppid. Tegelikkus on aga selline, et vasak rida on täis kuni Lennujaama teeni, teine rida aga jumala tühi. Ja kui siis keegi otsustab teisest reast keerama hakata, ollakse tema peale maruvihased. A´la „mina siin seisan juba veerand tundi ja ootan oma järjekorda, sina siga tuled ja trügid vahele!“ Ja loomulikult tehakse hiljem kõik selleks, et "ülburit" mitte vahele lasta.

Sellist olukorda ei reguleeri ka ükski reegel, peale elementaarse viisakusreegli, sest nn parema käe reegel siin ei kehti. Võiks ju küll mõelda, et paremalt poolt ümberreastujal on eesõigus aga tegelikult ei ole. See kehtib vaid (kuni selle aasta lõpuni) võrdsete õiguste korral, ehk siis, kui mõlemad juhid tahavad ümber reastuda ja mõlemad annavad selleks suunatulega märku. Pealegi ei kehti see nn kiirendusradadel, mille alla ka antud pöörderea võib liigitada.

Sõidan sealt ristmikult läbi iga päev ja sageli mitu korda päevas. Kui ma näen, et vasakust reast esimese fooritsükliga läbi ei jõua, võtan kohe paremasse ritta, mis on reeglina peaaegu tühi. Püüan kellelegi mitte jalgu jääda ja reipamalt kiirendades hiljem kõrvalolevast autost ettepoole jõudes tema ette reastuda. Sageli on aga nii, et kui kõrval kulgeva auto juht minu plaanist aimu saab, vajutab ta kiirelt gaasi põhja ja sõidab tühimiku kinni, et ma jumala eest temast ette ei saaks.

Seda juhtub üsna tihti ja ehkki selline asi ajab vanduma, üritan säilitada rahu ja oodata järgmist võimalust. Kui seda ei teki, olen sunnitud pidurdama. Parem pöörderida seiskub, sabaots ristmikul ja olukord ei lahene enne, kui punane foorituli süttib ning vasak rida tühjeneb. Sest paigalt startides on juba väga raske liiklusvooluga sulanduda. Mujal Euroopas oleks selline situatsioon mõeldamatu (ma ei pea siin silmas Zagrebit või Kiievit, vaid ikka Lääne-Euroopat).

Miks meie ei suuda seda seda süsteemi omaks võtta? Küsimusele andis vastuse eilne õhtu, mil sattusin lugema MB foorumit. Keegi mersuomanik kirjeldab olukorda Tartu maantee ja Järvevana tee ristmikul nõnda:

„Tartu mnt järvevanale keerates on minul paremalt realt liikujatest jummala savi, ootavad kuni vahele saavad. Mul on sellel kohal mitu korda külge sõidetud ja pärast olen kindlustuselt head raha saanud. Olime keerajatest viimased ma vasakul ta paremal natuke tagapool minust. Selle asemel et minu taha reastuda proovis mees must mööda silgata mul oli aga ees samuti masin oleksin pidanud tugevalt pidurdama et ta mu ette mahuks ... siis tuli "see" küljelt suund sees ja saime kokku sest mina talle teed andma ei olnud kohustatud. Nui 4 jaks ma ei lase vahele selliseid. Mu auto ei ole mulle reliikvia see on tarbe ese niiet kui ise pole süüdi siis lõhu palju jaksad kõik makstakse kinni.“

No more comments!