teisipäev, 30. august 2011

Mis saab Saabist?

1. septembril 2011 saadavad paljud Rootsi Trollhättani ümbruse  pered oma lapsed kooli teadmatuses pere tuleviku suhtes. Just sellel päeval tiksub täis Saabi tehase töötajate ametiühingu antud aeg tehase juhtkonnale tasuda töötajate palgavõlad. Kui selleks ajaks pole võlad makstud, algatab ametiühing pankrotimenetlust. Millised saavad olema tehase juhtkonna uued lubadused ja kas neid enam usutakse, seda saab näha juba sel neljapäeval.

Alles tänavu juulis tegi Saabi tehase juhtkond optimistlikke avaldusi teemal, et kohe-kohe läheb tootmisse mitu uut mudelit: kompaktauto 9-1, suurem maastur 9-6X ning luksuslik sedaan 9-7. Tegelikkus on aga selline, et Saabi konveier Trollhättanis seisab sisuliselt aprillikuu lõpust alates. Saabi tehase pankrot oleks Trollhättani kommuunile aga tõeline katastroof. Kokku ähvardab töötuks jäämine 3350 Saabi töötajat ning ligi 5000 edasimüügi ja allhangetega tegelevate ettevõtete töötajat. Trollhättani omavalitsusjuht Paul Åkerlund tunnistas juunis Äripäevale, et kui Saabi tehas peaks pankrotistuma, võtaks sellest toibumine kohalikule omavalitsusele aega ca 15 aastat või enamgi.

Saabi päästmiseks on otsitud abi eeskätt Hiinast, kuid kas on hiinlased pidanud projekti liiga kulukaks, või on põhjused milleski muus, igatahes pole loodetud rahavoog Aasiast tänaseni liikuma hakanud. Lisaks räsis äsja tehase juhtkonda skandaal, mille kaks nädalat tagasi tõi avalikkuse ette Rootsi telekanal TV4 . Nimelt ajal, mil tehas seiskus ning töötajate palgamaksed hakkasid venima, tõstis juhtkond iseendal palka ja seda mitte 5, ega 10 protsenti, vaid üle 600 (!) protsendi. Näiteks kasvas uue nõukogu esimehe Hans Hugenholtzi palk tervelt 633 protsenti: 147 150 rootsi kroonilt 611 163 kroonini kuus. Suurem palk maksti tagantjärele ka 2010. aasta eest. Sellise tõsiasja ilmikstulek ei anna Saabi juhtkonnale kuigi suuri lootusi ülehomme taas ametiühingu esindajatega läbirääkimiste laua taha istuda ja nad veelkord „pehmeks rääkida“.

Küllap on Saabi kõige reaalsem ja sisuliselt ainus lootus Vene skandaalsel ärimehel,  Vladimir Antonovil, kes General Motorsi nõudmisel Saabi omanikfirma, Spykeri, omanikeringist omal ajal minema kupatati. Põhjuseks väidetav seos kuritegeliku maailmaga. Antonov on aga ainsana avaldanud soovi Saabi investeerida. Jutt käib 50 miljonist eurost, mille vastu soovib ta ca 30% aktsiatest. Paraku on siin taas takistuseks üks Saabi kevadine tehing: nimelt otsustati võlgade tasumiseks võtta muuhulgas 30 miljonit eurot laenu Euroopa Investeerimispangalt (EIB), mis aga keeldub ühe peamise võlausaldajana andmast nõusolekut Antonovi uuesti asumiseks omanikeringi. 
Nüüd jääb Saabil üle veel vaid üks samm: maksta kiiresti ära EIB laen, et saada investeerimispanga keelust vabaks ning müüa osalus Antonovile. Selleks on Saabil plaanis panna tagatiseks oma tütarettevõtted ning võtta uus laen. 

Kõigeks selleks on Saabil aga aega jäänud vaid poolteist päeva…